1.1 Mõju seeditavusele
1.1.1 Sead
Sööda koostisosade osakeste suuruse vähendamine võib võõrutatud põrsaste maisist või sorgost saadava kuivaine, energia ja valgu seeduvust parandada. Selle põhjuseks on asjaolu, et osakeste suuruse vähendamine suurendab seedeensüümide ja söödaosakeste vahelist kontaktpinda, mis suurendab sööda segunemist seedeensüümidega. Liiga väikesed osakeste suurused võivad aga avaldada negatiivset mõju, näiteks suurendada maohaiguste, nagu maohaavandite, riski. Sigade kasvu- ja valmimisfaasis võib sobiv osakeste suurus parandada ka sööda seeduvust. Näiteks maisi osakeste suuruse vähendamine suuremalt väärtuselt 500–600 mikronini võib parandada selle seedimist ja imendumist sea soolestikus, võimaldades sigadel toitaineid söödas paremini ära kasutada.
1.1.2 Kanad
Kui kanasööt jahvatatakse liiga peeneks, põhjustab see kanade ebapiisavat närimist, ebaühtlast segunemist süljega ja seedimise takistamist. Sobiv osakeste suurus võimaldab kanadel sööta paremini tarbida ja seedida. Näiteks nisu ja odra jahvatamine alla 2,5 millimeetri ja maisi pulbriks töötlemine aitab kanadel sööda söömise ajal täielikult süljega segada, muutes selle vastuvõtlikumaks seedetrakti seedeensüümide toimele, parandades seeläbi sööda seeduvust.
1.1.3 Veised ja lambad
Mäletsejaliste, näiteks veiste ja lammaste puhul on asjakohane jäme jahvatamine kasulik mäletsemistegevuse jaoks, soodustades sööda kääritamist ja lagunemist vatsa mikroorganismide poolt ning parandades seeduvust. Kuid eakate ja nõrkade veiste ja lammaste puhul võib sööda peeneks jahvatamine kompenseerida nende vähenenud närimis- ja seedimisvõimet, võimaldades neil sööta paremini seedida ja toitaineid omastada. Näiteks eakate lammaste sööda jahvatamine 1 millimeetri täpsusega võib oluliselt parandada nende seedimist ja söödas sisalduvate toitainete omastamist.
1.1.4 Veeloomad
Mida väiksem on veesööda osakeste suurus, seda suurem on seedeensüümidega kokkupuutuv pind ja seda parem on toitainete seeduvus. Näiteks võib mageveekalasööda koostisosade jahvatamine umbes 0,425 mm (40 võrgusilma) suuruseks parandada kalade sööda seedimist ja imendumist, vähendada söödajäätmeid ja minimeerida veekeskkonna saastamist. Sobiv jahvatusaste võib samuti suurendada veesööda stabiilsust vees, vähendades selle lagunemise tõenäosust ja hõlbustades veeloomade allaneelamist.
1.2 Mõju kasvumäärale ja sööda konversioonisuhtele
1.2.1 Sead
Põrsaste faasis võib sobiv jahvatusaste soodustada põrsaste kasvu ja parandada sööda muundamise suhet. Näiteks maisi ja sojajahu töötlemine sobiva osakeste suurusega (0,6-1,0 millimeetrit) põrsasöödaks võib kiirendada põrsaste kasvukiirust ja vähendada sööda ja liha suhet. Kasvu- ja viimistlusfaasis on uuringud näidanud, et iga 100 μm maisiosakeste suuruse vähenemise korral võib kasvavate sigade G:F (kasumi ja sööda suhe) suureneda 1,3%. Kui maisi osakeste suurust vähendada 800 μm-lt 400 μm-le, suureneb sigade G:F 7%. Emise staadiumis võib terade osakeste suuruse vähendamine suurendada emiste seeditava energia tarbimist, parandades seeläbi pesakonna kaalutõusu. Kui jahvatusosakeste suurus on aga liiga peen, võib see kaasa tuua sea söödatarbimise vähenemise, mis omakorda mõjutab kasvutulemusi.
1.2.2 Kanad
Kanasööda jahvatusaste mõjutab nende toitumist ja seedimist, mõjutades seeläbi kasvukiirust ja sööda muundamise suhet. Näiteks broilerikasvatuses võimaldab sobiva osakeste suurusega sööt broileritel sujuvalt süüa ja hästi seedida, soodustades nende kiiret kasvu ja parandades sööda muundamise suhet. Kui söödaosakeste suurus on sobimatu, näiteks liiga jäme, võib see põhjustada raskusi kanade toitmisel ja ebapiisava toitainete tarbimise; kui see on liiga peen, võib see mõjutada kana seedimist, vähendades kasvukiirust ja sööda muundamise suhet.
1.2.3 Veised ja lambad
Veistele ja lammastele aitab sobiv sööda jahvatusaste parandada nende kasvukiirust ja sööda muundamise suhet. Nuumveiste puhul võib terade mõõdukas jahvatamine enne söötmist parandada nende söödakasutust, soodustada kasvu ja lühendada nuumatsüklit. Lammaste jaoks sobiva jahvatusastmega sööda andmine erinevatel kasvuetappidel võib rahuldada nende toitumisvajadusi, parandada kasvutulemusi ja vähendada aretuskulusid.
1.2.4 Veeloomad
Veesööda jahvatusaste mõjutab oluliselt veeloomade kasvukiirust ja sööda muundamise suhet. Krevettide ja krabikasvatuses võib sööda koostisosade peeneks jahvatamine, mis vastab nende kasvufaasi nõuetele, võimaldada krevettidel ja krabidel kiiresti kasvada ning parandada sööda muundamise suhet. Näiteks võib Macrobrachium rosenbergii sööda jahvatamine umbes 0,25 mm (60 võrgusilma) suuruseni oluliselt parandada Macrobrachium rosenbergii kasvukiirust ja söödakasutust, suurendades aretustulu.
1.3 Mõju loomade tervisele
1.3.1 Sead
Liiga väike sööda jahvatamise osakeste suurus on üks sigade maohaavandeid esilekutsuvaid tegureid. Maisiosakeste suuruse vähendamine 1200 μm-lt 400 μm-le või 865 μm-lt 339 μm-le võib mõlemad kaasa tuua maohaavandite esinemissageduse suurenemise sigadel. Pärast seda, kui sigadel tekivad maohaavandid, on nad vastuvõtlikud helikobakteri infektsioonile, mis mõjutab nende tervist. Seetõttu on seasööda tootmisel vaja kontrollida jahvatusastet, et vältida liiga väikeste osakeste suurust sea tervisele tekitatavat kahju.
1.3.2 Kanad
Liiga peen sööt võib kanadel põhjustada hingamisteede haigusi, sest liiga peen sööt tekitab rohkem tolmu ning kanad on söötmise ajal altid tolmu sisse hingama, mis ärritab hingamisteid. Sobiva sööda jahvatusastme säilitamine võib vähendada tolmu teket, vähendada kanade hingamisteede haiguste esinemissagedust ja tagada nende tervis.
1.3.3 Veised ja lambad
Veiste ja lammaste puhul võib sööda ebaõige jahvatamine mõjutada nende mäletsemisfunktsiooni, mõjutades seeläbi nende tervist. Liiga peen sööt ei soodusta veiste ja lammaste mäletsemist ning võib põhjustada selliseid haigusi nagu vatsakahjustus ja puhitus. Veiste ja lammaste seedefüsioloogilistele omadustele vastava sööda jahvatamise peenuse tagamine on nende tervise säilitamiseks ülioluline.
1.3.4 Veeloomad
Veesööda ebasobiv jahvatusaste võib mõjutada sööda stabiilsust ja maitseomadusi vees, mõjutades seeläbi veeloomade tervist. Kui söödaosakesed on liiga suured, on veeloomadel raskusi nende allaneelamisega; kui sööt jahvatatakse liiga peeneks, võib see põhjustada sööda vees kiiret lagunemist, mille tulemuseks on toitainete kadu ja see võib mõjutada veeloomade soolestiku tervist. Seetõttu on vaja rangelt kontrollida sööda jahvatamise peenust vastavalt veeloomade liigile ja kasvufaasile.
Erinevatel söötadel on eri loomaliikide ja sama loomaliigi erinevate kasvufaaside jahvatuspeenuse nõuded. Sobiv jahvatusaste võib oluliselt parandada loomade poolt sööda seeduvust, soodustada loomade kasvu, parandada sööda muundamise suhet ja tagada loomade tervise; samas kui ebaõige jahvatusaste mõjutab negatiivselt loomade kasvu, suurendab aretuskulusid ja loomahaiguste riski. Tegelikus aretuses tuleks täielikult arvesse võtta loomaliike, kasvufaasi ja sööda koostisosade omadusi ning sööda jahvatusastet tuleks mõistlikult kontrollida, et saavutada teaduslik aretus, parandada aretuse tõhusust ning edendada loomakasvatuse ja vesiviljeluse säästvat arengut. Tulevikus on loomasöötade uuringute pideva süvenemisega loodetavasti veelgi optimeeritud sööda jahvatamise peenuse standardeid, pakkudes täpsemat tehnilist tuge loomakasvatusele.
– Henan Mufeng Intelligent Equipment Co., Ltd.
Yang yaohui
Whatapp: +86 15638502590
